Uudis

Linn ehitab üle jõe uue silla
26.04.07

Autor: Väino Hallikmägi, Pärnu linnavolikogu liige (Reformierakond)

Veebruaris toimunud Pärnu linnavolikogu istungi ühe päevakorrapunktina oli kavandatud Raba-Aia silla planeeringu eelnõu menetlemine. Eelnõu istungil ei menetletud, aga teema iseenesest on taas päevakorral ja vajab lõplikku läbiarutamist.

Head lehelugejad, kutsun teid oma mõtetes kaasa seiklema Pärnu jõe ja mere vahel, liiklema teedel ja olemasolevatel ning virtuaalsetel sildadel.

Igal sammul on näha, et ehitamine on Pärnu linnas viimastel aastatel tublisti hoogustunud.

Hea koht uuele sillale

Arendajatel on ehitamisel hiigelprojektid: Port Arturi ümbrusest on arenemas city, endisele Maseko alale kavandatakse ligi 1,2 miljardi kroonist elamuprojekti, Papiniidu silla juures käib hoogne büroo- ja tootmispindade ehitus, areneb ranna piirkond ja kerkivad üksikud hooned siin-seal üle linna.

Kõik see ehitatakse jõe ja mere vahele. Elu kahe vee vahel areneb, tuues kaasa liikluse tihenemise. Kaks silda, mida mööda pääseb üle jõe, on muutunud linna pudelikaelteks. Eriti Kesklinna sild. Uut silda on vaja.

Mis seal siis ikka – teeme silla. Teeme kohe! Aga kuhu?

Pikka aega elasid pärnakad teadmisega, et parim koht kesklinna uue silla jaoks on Raba-Vingi joonel ja sinna sild ka kunagi tuleb. Volikogu on kehtestanud vastava detailplaneeringu ning reserveerinud sillakoridorile maad.

Tõsi, samal ajal on arutelu all olnud alternatiivsed kohad. Tõsisemalt hakati uut asukohta otsima pärast 2004. aasta oktoobrit, kui Pärnu jõe kallaste detailplaneeringu nõupidamisel Pärnu linnavalitsuses arutati silla asukohale alternatiivseid võimalusi.

Esitan neli võimalust koos toonase ligikaudse kalkulatsiooniga vajalike eeltööde kulutuste kohta silla rajamiseks: maade omandamine, ettejäävate hoonete lammutamine, elanikele uute eluruumide hankimine.

Esiteks sild asukohaga Raba-Vingi ühendusena. Silla pealesõit kesklinnapoolses otsas lahendatakse ringliiklusega Vingi, Suur-Jõe ja Laia tänava ristumisalal. Eeltööde maksumus on umbes 23 miljonit krooni.

Teiseks sild asukohaga Raba-Vingi suunal Laialt tänavalt läbimurdega Aia tänavale. Maksumus umbes 19 miljonit krooni.

Kolmandaks sild asukohaga Raba-Vingi suunal koos nn jäähalli kinnistut läbiva pealesõiduga jõe vasakkaldal ning Laia tänava läbimurdega Aia tänavale. Maksumus umbes 11 miljonit krooni. Selle variandiga kaotaksime väärtusliku koha spordi-/jäähalli jaoks.

Neljandaks sild asukohaga Raba-Aia tänava suunal. Maksumus toona neli miljonit krooni, kinnistute omanikuvahetuse järel on eeltööde hind tõusnud umbes 18 miljonile kroonile.

Nimetatud variantidest omavad allakirjutanu silmis eelist esimene ja neljas. Ehkki kulukamad, vastavad need võimalikud asukohad enim linna arengu perspektiividele.

Uus sild toob parema liikluskorralduse

Vanasõna ütleb, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Kahtlustan, et kui liiklusprognoosid vett peavad, ei õigusta uus sild temale pandud ootusi täies mahus. Esmalt väheneb olemasoleva silla koormus liiga vähe ja teisalt võiks detailsemalt läbi mõelda uue silla mahu (sõiduradade arvu sillal ehk teisiti silla laiuse).

Inseneribüroo Stratum 2005. aasta suvel tehtud liiklusloenduse kohaselt on Kesklinna silla läbilaskevõime tuhat autot tunnis, kuid hommikuse tipptunni ajal liigub sealt linna poole 1024 ja vastassuunas 807 sõidukit.

Stratumi arvestuse kohaselt vähendaks Raba-Aia silla ehitamine Kesklinna silla koormust kesklinna suunal umbes 20 protsenti ja väljuval suunal 37 protsenti. Kuid sellegipoolest, arvestades liiklusintensiivsuse kasvu, sõidaks 2010. aastal arvestuste kohaselt Kesklinna sillal 1180 autot linna poole ja kesklinnast välja 752 autot. Uuel sillal oleksid koormused kõigest 279 (linna sisse) ja 443 (linnast välja).

Kesklinna sillal on kummaski suunas ainult üks rada ja kahepoolsed kõnniteed. Uus sild on planeeringus kavandatud neljarealine, ohutusribaga ning kahepoolsete kõnni- ja jalgrattateedega. Kui Kesklinna silla kogulaius on 10,5 meetrit, siis uue silla laius juba 25,5 meetrit.

Võrreldes uue silla laiust ja temale suunatavaid liiklusvoole vana silla omadega, tunduvad proportsioonid paigast ära olevat ja näiliselt silla ehitamine tarbetu.

Väide, et kesklinna uut silda vaja ei ole, on täiendavaid liiklusuuringuid tegemata alusetu. On vaja täiendavaid liiklusuuringuid, et täiustada kesklinna liiklusmudelit, kusjuures tuleb arvestada Via Baltica Pärnut läbiva lõigu mõjudega. Liiklusuuringuteta suudab vahest ainult astroloog Igor Mang silla asukoha üle otsustada.

Tulevikukulutusi silmas pidades oleks väga vaja tellida tehismajanduslik analüüs, mis Euroopa abifondidele taotluste esitamiseks on nagunii vältimatu.

Ühendagem huvid ja ehitagem sild

Uue silla maksumuseks on pakutud pool kuni üks miljard krooni. Selge on see, et sellises mahus investeeringut Pärnu linna rahakott üksinda välja ei vea. Pärnu linna panus võiks maksimaalselt olla 20 protsenti maksumusest, vastasel juhul oleks kõik muud vajalikud investeeringud lähiaastatel olematud.

Ülejäänud 80 protsenti sillaehitusest võiks aidata rahastada riik, kaasates Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.

Ehkki üks võimalik riiklik partner – maanteeamet – on silla finantseerimise suhtes eitaval positsioonil, ei tähenda see, et riiklikku toetust ei saa. Siin oleks Pärnu maavalitsuselgi oma roll täita, on ju Pärnu linn maakonnakeskus ja siin ohutu liiklemine pole mitte ainult linnaelanike mure.

Regionaalse arengu fondi abiraha võiks aga saada, kui tõestada, et investeering on toetuskõlblik ja aitab tagada regionaalse arengu.

Arhitektuuri heaks

Turismilinna arengu ja heaolu kasvu tulemusena on meie sadam muutumas populaarseks ja järjest külastatumaks. Küllap oleks Pärnu jahisadamgi huvitatud ruumikitsikusest pääsemisest.

Oleks päevakohane taas tõsta küsimus Kesklinna silla keskmise osa avatavusest. Nii avaneks Pärnu jõgi veeliiklusele ning kaikohti jahtidele tekiks ka Kesklinna sillast ülesvoolu.

Koos keskmise osa avamisega vajaks Kesklinna sild iluravi. Ilmselt olete minuga nõus, et niisama ebameeldiv, kui on Kesklinna sillal liigelda, on seda kaeda. Linn on arhitektide ja inseneride looming, arhitektuurne tervik ja vaatamisväärsus. Kesklinna silla küljes looklev soojatoru on sinna sobimatu.

Mõlema silla kommunikatsioonide lahendamiseks oleks silla arhitektuurset väljanägemist silmas pidades mõistlik viia kommunikatsioonid jõe alt. Lahenduseks oleks ühe ühise düükri paigaldamine jõe põhja.

Uut silda on lähemas või pikemas perspektiivis kahtlemata vaja. Toetan Raba-Aia silla detailplaneeringu menetlemise jätkamist ühe asukohavariandina, kui siinsed sõbralikud ääremärkused arvesse võetakse ega jäeta kõrvale Raba-Vingi koridoride võimalusi, täpsustatakse silla ja sillale viivate teede maksumust, leitakse kaasfinantseerijad, toetatakse Pärnu jõe avamist veeliiklusele ja väärtustatakse sillaarhitektuuri.

Oleks kahju, kui Pärnu liikluse arendamisest, Pärnusse uue silla ehitamisest saaks poliitiline objekt.

Silla rajamise üks eeldus on liiklusest tingitud vajadus, analüüs ja majanduslik põhjendatus. Kui kõik eeltööd on tehtud, võib järgneda poliitiline otsus suunata eelarvest raha sillaehitusele. Kui sellist otsust isegi ei sünni, siis vähemalt koridor silla tarbeks peaks tulevastele otsustajatele meist alles jääma.