Uudis

Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassivalik kulges vaevaliselt
31.01.08

Autor: Ester Vilgats

Pärnumaa saadikute ühenduse korraldatud kohtumisel sai selgeks, kui probleemiderohke on olnud Via Baltica Pärnu ümbersõidu trassivaliku eeltöö, mis lõpuks viis lahenduseni, et see kulgeb Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmikult.

Esmaspäevasel kohtumisel andsid Via Baltica Pärnu ümbersõidu kohta informatsiooni majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe, rahandusministri nõunik Rein Järvelill, maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus ja sama ameti europrogrammide osakonna juhataja Urmas Konsap.

Konsap oligi see, kelle põhjalikust ülevaatest kohtumisest osavõtjail Pärnu ümbersõidu projekteerimisega seotud probleemidest selge ettekujutus tekkis.

Mitu aastat tööd

Konsap rääkis, et 2005. aastal sõlmiti Euroopa Liidu abiprogrammi raames leping Pärnu ümbersõidu projekteerimiseks. Lähteülesande järgi nägi projekt ette niinimetatud läänepoolse ümbersõidu ehituse, mis ühendaks Tallinna ja Lihula maantee, ja Ehitajate tee ümberehitamise.

Vastavalt 2002. aastal valminud eelprojektile kavandati otseühendust Ehitajate teele endisest piimakombinaadist lääne poolt. Veel sisaldas projekt Papiniidu silla remonti ja uut, paralleelselt raudteega kulgevat Papiniidu õgvendust. Projekt pidi lõppema linnapiiril.

“Lähteülesanne põhines 2002. aasta eelprojekti lahendustel. Kui aga projekteerija hakkas analüüsima hetkeolukorda – liikluse intensiivsust ja prognoose –, ilmnes, et 2002. aasta lahendust ei saa täielikult aluseks võtta,” seletas Konsap.

Konfliktseteks kohtadeks osutusid Ehitajate tee ja Tallinna maantee ristmik ning Papiniidu ristmik. Need sundisid kaaluma teisi variante.

Koostöös maanteeameti ja Pärnu linnaga arutati lahendusi eelkõige selle kohta, kuidas kulgeks tee Port Arturi kinnistuga arvestades. Üks variant oli, et tee möödub Port Arturi kinnistust ehk endisest piimakombinaadist lääne poolt, mis põhines 2002. aasta eelprojektil.

Uudse lahendusena pakuti välja idapoolset möödasõitu. Viimati kaaluti varianti, et Tallinna poolt tulijad sõidavad Port Arturi kinnistust mööda lääne, Riia poolt tulijad ida poolt. “See on siiamaani oluline konfliktikoht,” ütles Konsap.

Küsimused Port Arturi kinnistul

Peamise takistusena ilmnes see, et Port Arturi kinnistul oli kehtestatud detailplaneering. Selles oli ette nähtud, et Via Baltica läbimurre tuleb lääne poolt. Samuti jääb seal ette lasketiir, mis asub Sauga valla territooriumil.

Möödudes Port Arturi kinnistust ida poolt, tuleks kinnistust teha suur äralõige. Seega vajaks detailplaneering tühistamist. Sealgi jääb ette lasketiir.

Konsap tutvustas põgusalt probleeme Papiniidu sillagagi. Nimelt selgus liiklusprognoosist, et sild ei pane 25 aasta pärast enam kasvavale liikluskoormusele vastu, aga oluliselt tugevdada ja Euroopa nõuetega vastavusse viia seda ei anna. Niisiis projekteeriti ühe lahendusena vana silla kõrvale uus, kaaluti aga ka praeguse silla laiendamist raudteesilla arvelt.

Kahte varianti arutati Papiniidu õgvenduse puhul. Ühe võimalusena läheks kaks pluss kaks sõiduradadega tee paralleelselt raudteega Raeküla poole. Teisel juhul kulgeks tee mööda raudteed, see aga eeldaks, et raudtee seal enam toimima ei hakka.

Takistusi kerkib teele raudtee jaamahoonega Raekülas. Jaamahoone on erastatud, maa osas käib kohtuvaidlus. Sindi teeristist Riia poole on aga teest vasakule jääv maa Natura ala. Seal tuleks tee laiendamiseks taotleda luba Euroopa Komisjonilt.

Konsap ütles, et tehnilis-majanduslikult oleks kõige sobivam läbimurre see, kus tee möödub Port Arturi kinnistust ida poolt. Arvestades aga kõikide probleemidega, otsustasid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maanteeamet ja projekteerija, et läbimurded Port Arturi kinnistu juurest jäetakse esimeses etapis ära.

Ehitatakse välja Ehitajate tee kaks pluss kaks sõidurada, peale selle kergliiklustee ja jalakäijate tunnelid kuni Papiniidu sillani. Papiniidu sild remonditakse ja sellega esimeses etapis piirdutakse.

Niisugune otsus tuleneb sellest, et tegemist on Euroopa Liidu rahaga.

“Sellel projektil on välisabi raha peal, lepingut on niigi kolm korda pikendatud ja me ei saa enam venitada. Oleme esitanud eeltaotluse, et Pärnu ümbersõit lülitataks transpordiinvesteeringute kavasse, et see oleks Euroopa Liidu regionaalarengu projektist rahastatud. See eeldab, et sel suvel tuleb esitada rahastustaotlus,” selgitas Konsap.

Projekteerijaga on kokku lepitud, et mai lõpuks on ehitusprojekt valmis.

Maanteeamet algatab sel aastal Via Baltica eelprojekteerimise Pärnu piirist Areni ja teiselt poolt Pärnu piirist Uulu teeristini.

Kohtumise korraldanud Mark Soosaar päris, millal saab Pärnu tõelise ümbersõidutee, mis oli kavas juba ammu. Ühe variandina oleks ümbersõit tulnud Nurme sillast, teisena Arest.

“Sellega tegelesime aastail 1998-2000. Aga jätsime selle kõrvale, sest tänu sellele lahendusele, mida me siin täna vaatame, saab Pärnu linn oma tänavad hulk maad korda,” rääkis maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus.

Mida räägiti rahast

Mõistagi pärisid koosolekulised, kas Tallinna-Tartu maantee ehitamine võib seada ohtu Pärnu ümbersõidu.

Vastas Eero Pärgmäe: “Tallinna-Tartu maantee ongi nüüd see koht, miks meil transpordiinvesteeringute kava kinnitamine on mõnevõrra viibinud. Ministeerium on valitsusele pakkunud mitu teede rahastamise varianti. Tallinna-Tartu maantee on koalitsioonileppes kirjas, see on selge. Oleme lähtunud oma tegevuses teehoiukavast, teede seisundist ja normatiividest. Ei saa öelda, et mõni tee jääb tähelepanuta Tallinna-Tartu maantee tõttu.”

Pärnu ümbersõidu selle osa maksumus, mis ühe hooga kavatsetakse teha, on 785 miljonit krooni. “Oleme lülitanud selle investeeringute kava taotlusse ja valitsuskabineti poole teele saatnud. Selle hirmu võtaks nüüd küll maha, et Tallinna-Tartu maantee sööb ära Pärnu ümbersõidu raha,” ütles Pärgmäe.

Ometi tunnistas ta, et kui maksumusi arvestada, saaks teha üksnes Tallinna ringtee ja Tartu maantee ja kõik teised investeeringud tuleks ära jätta.

Kuidas rahasummad jagunevad, sõltub teehoiukavast, mille osas pole valitsuskabinet üksmeelele jõudnud.